Veriora rahvamaja ajaloost

Veriora rahvamaja eelkäijaks on Võru Metsakombinaadi Veriora metsapunkti a/ü klubi, kus avapidu peeti 1. jaanuaril 1965. aastal. Huviringide töö oli aktiivne, tegutsesid segarahvatantsurühm, näitering, noorteorkester, rahvapilliorkester, puhkpilliorkester, estraadiorkester, naisansambel, meesansambel ja meestrio.


Veriora metsapunkti klubihoone

2001. aastal sai valmis Viluste koolimaja aula ning Veriora rahvamaja kolis koolimajja. Viluste põhikooli aula on ka Veriora rahvamaja saaliks. Lisaks kuuluvad rahvamajale lavatagused ruumid ja puhkeruum. Vana Veriora klubihoone lammutati ja asemele ehitati Veriora Noortekeskus. 

18. märtsist 2004 pärineb Veriora Vallavolikogu määrus, mille kohaselt liideti Veriora rahvamaja Leevi rahvamajaga, kusjuures ühendatavad kultuuriasutused lõpetasid tegevuse alates 20. juulist 2004, mil alustas tegevust nende asutuste baasil loodud uus asutus Veriora Valla Kultuur. Räpina Vallavolikogu 20.10.2020 määrusega nr 18 uuendati asutuse põhimäärus ja asutus hakkas kandma nime Veriora Kultuur. Kultuuriasutuse tegevuskohad on Veriora rahvamaja (Viluste PK aula) ja Leevi rahvamaja. 

Täna tegutseb Veriora rahvamajas memmede rahvatantsurühm Eideratas, naisrahvatantsurühm Triibu-Liine, segarahvatantsurühm Paras Paar ja vokaalansambel Kadri.

Veriora rahvamaja tegevused toimuvad saalis pärastlõunal või õhtul (E alates 15:00; T, K, N alates 18:00).

Back to top button
jaga
Close
Close