Leevi rahvamaja ajaloost

26.detsembril 1931.aastal toimus avapidu Leevi seltsimaja saalis , mille ümberehitust endisest mõisa karjalaudast seltsimajaks organiseeris Leevi Vabatahtlik Tuletõrje Ühing. See selts oli oma hooleks võtnud kohaliku kultuurielu korraldamise ja rahva meelelahutuse eest hoolitsemise. Ehitustöid tehti põhiliselt talgute korras puhkepäevadel ja selliselt, et need ei segaks põllu- ega heinatööd. Kohalike inimeste üksmeele, usinuse ja koostöö tulemusel saadi hakkama uskumatuga: seltsi arvel olnud 400 krooni ja laenuks võetud 150 krooniga ehitati Leevi seltsimaja valmis. Maakividest seinad pesti „laudajäänustest“ puhtaks ja lubjati valgeks. Saali ehitati näitelava ja ka rõdu, et rohkem ruumi oleks. Rõdu alla ühele poole välisust tehti riidehoid ja teisele poole einelaud. Igal talvel korraldati rahvamajas vähemalt paar segaeeskavaga pidu ( esitati mõni lühinäidend, laulis koor, esines rahvatantsuring, mängis kohalik orkester( orkestris olid esindatud viiulid, tšello, kontrabass, trompet, trumm, vahel ka klarnet, kitarr, kannel jmt pillid). Toimusid rahvaülikooli loengud, tegutses näitemänguring, rahvatantsuring, külakapell, segakoor ja meeskoor.
Läbi aegade on teada järgmised Leevi rahvamaja juhid: E. Koskora, Enn Sau, Kulla Sau( Ritslaid), Valve Kõiv, Laine Kask, Evi Lang ( Kurusk), Valter Kurusk, Kalju Taal, Linda Tobreluts, Madis Kõiv, Leonhard Aps, Heli Aps (Aia), Lehte Eespere( Jerlov), Urmas Herman, Aulis Puniste, Hiie Taal, Hanno Lapp. Kõige pikemat aega on Leevi rahvamaja juhataja olnud Piret Rammo (1997 – 2004; veebr.2005 – nov. 2017), tema rahvamaja juhatajana töötamise ajal on toimunud ka rahvamaja suuremad renoveerimised: Leevi rahvamaja renoveeritud saal avati 12.02.1999, Leevi rahvamaja 1.korruse juurdeehitus (fuajee, saunad ja riietusruumid, personaliruum) avati 17.03.2006 ja Leevi rahvamaja 2.korruse juurdeehitus ( raamatukogu, tegelusruum ja kabinet) 22.detsember 2017.
Alates 1.märtsist 2018 on Leevi rahvamaja juhatajaks Anu Luiga.

Back to top button
jaga
Close
Close