Leevi rahvamaja ajaloost


Eneken Volkovi ülesjoonistus Leevi rahvamajast originaalfoto järgi (aastast 1937)

26. detsembril 1931. aastal toimus avapidu Leevi seltsimaja saalis, mille ümberehitust endisest mõisa karjalaudast seltsimajaks organiseeris Leevi Vabatahtlik Tuletõrje Ühing.

See selts oli oma hooleks võtnud kohaliku kultuurielu korraldamise ja rahva meelelahutuse eest hoolitsemise. Ehitustöid tehti põhiliselt talgute korras puhkepäevadel ja selliselt, et need ei segaks põllu- ega heinatööd. Kohalike inimeste üksmeele, usinuse ja koostöö tulemusel saadi hakkama uskumatuga: seltsi arvel olnud 400 krooni ja laenuks võetud 150 krooniga ehitati Leevi seltsimaja valmis.

Maakividest seinad pesti „laudajäänustest“ puhtaks ja lubjati valgeks. Saali ehitati näitelava ja ka rõdu, et rohkem ruumi oleks. Rõdu alla ühele poole välisust tehti riidehoid ja teisele poole einelaud. Igal talvel korraldati rahvamajas vähemalt paar segaeeskavaga pidu (esitati mõni lühinäidend, laulis koor, esines rahvatantsuring, mängis kohalik orkester). Toimusid rahvaülikooli loengud, tegutses näitemänguring, rahvatantsuring, külakapell, segakoor ja meeskoor.

2000-ndatel toimusid rahvamaja suuremad renoveerimised: uuendatud saal avati 12.02.1999, Leevi rahvamaja 1. korruse juurdeehitus (fuajee, saunad ja riietusruumid, personaliruum) 17.03.2006 ja Leevi rahvamaja 2. korruse juurdeehitus ( raamatukogu, tegelusruum ja kabinet) 22. detsember 2017.

Back to top button
jaga
Close
Close