1. aprillil alustab Räpinast oma kahekuust teekonda Uma Pidole rahvalaul. Laul kulgeb Vana-Võromaal ja Setomaal läbi 9 rahvalauluõhtu, kus lauldakse uuemaid ja vanemaid toimumiskoha rahvalaule.
Laulupidu on rohkem kui ühel päeval toimuv kontsert. See on teekond, mille jooksul peolised, nii tulevased esinejad kui publik, ennast peoks valmis seavad. Kui enne kolmandat Uma Pido (2013) liikus läbi kogu Vana-Võromaa võrokeste lipp, siis nüüd teeb omapärase teekonna läbi laul – et jõuda 28. mai õhtuks peole Intsikurmu ja süüdata seal peotuli.
Laul liigub peole muidugi ka läbi peoks valmistuvate kooride. Lisaks aga hoitakse meeles seda, et enne koorilaulukultuuri algust laulis meie rahvas regilaule ning ka praegu eksisteerivad koori- ja rahvalaulukultuur kõrvuti.
Rahvalaul läheb Räpina kihelkonnast teele aprilli algul. Laulu teekond puudutab igat Vana-Võromaa kaheksast kihelkonnast ning jõuab korraks ka Setomaale. Kõiki, nii väikesi kui suuri, oodatakse laulma oma kandi uuemaid ja vanemaid rahvalaule. Tulla võib terve perekonnaga! Lisaks laulule on õhtu osaks ka tassike teed ja ritsikpillide meisterdamine kingiks endale ja Umale Pidole.
Rahvalauluõhtute korraldust veab Karula kihelkonna laulunaine Lilian Freiberg. Ta on juba 10 aastat koos käiva ja 8 naisest koosneva laulupundi – Võrumaa Lauluimändä’ – liige. Laulupundis on hulk taluperenaisi, aga ka mõned rahvamuusikutena päris tuntud naised. Võrumaa Lauluimändä’ osalevad kõigil rahvalauluõhtutel, kuid lisaks neile aitavad erinevatel kordadel laule eest võtta mitmed teised Vana-Võromaa ja Setomaa laulunaised ja –mehed. “Laulu eest võtta võib tegelikult igaüks – tegemist ei ole folkloorikontserdi, vaid ühislaulmisega, millesse kõik kohalolijad panustavad ning mille võlu seisneb spontaansuses,” tuletab Freiberg meelde.